Eestis luuakse Euroopa tipptasemele vastavat raudtee liiklusjuhtimissüsteemi

„Juba 20 aastat tagasi oli näha, et raudteed hakkab kummitama tehnoloogiline võlg – vana analoogsüsteem oli ajale jalgu jäämas, paljud komponendid olid vananenud, nende tootmine oli lõpetatud ning puudus ametlik esindus Eestis,“ meenutab Edelaraudtee tegevjuht Rain Kaarjas. „Lisaks tuli arvestada personali pikaajaliste vajadustega – keeruline oli leida ja motiveerida inimesi, kes oleks valmis vana süsteemiga töötama ka kümne või kahekümne aasta pärast.“

Edelaraudtee on suur raudteetaristuettevõte, mis haldab 223,8 km raudteeliine, 11 raudteejaama ja 20 peatust. Uuenduse tulemusena on Edelaraudtee senised süsteemid digitaliseeritud ning sellega tõstetud raudtee paindlikkust, tulevikukindlust ja tõhusust. Kuigi ohutustase oli ka enne kõrge, on kogu süsteem nüüd kaasaegne ja vastab tänapäevastele ootustele.

Edelaraudtee ja Instry süsteemiarhitektide välja töötatud innovaatiline digikaksik, mis põhineb Siemens’i tehnoloogial, võimaldab kaugtestimist koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas ohutushindajaga, välistades võtmetöötajate füüsilise kohaloleku vajaduse. Uued lahendused võimaldavad parandada rongide kiirust ja täiustada ohutusfunktsioone, nagu blokeeringud, raudteeülesõidukohad, pöörmete küte, tsentraliseeritud liiklusjuhtimine ning sujuvam rakenduste arendus ja testimine. Lahendus on sõltumatu ohutushindaja (ISA) poolt heaks kiidetud SIL3 tasemel. Automatiseerimise ja kogu projekti eest vastutas Go Track, kes koondas kokku parimad insenerid ning Saksa Automaatika vastutas juhtkappide tarnimise ja komplekteerimise eest, olles üks partneritest.

Edelaraudtee süsteemiarhitekt Kauri Oras tõdeb, et mastaapne projekt sai alguse lihtsast telefonikõnest umbes kümme aastat tagasi. „Esialgne ülesanne oli näiliselt väike – leida ühele analoog-raudteeülesõidule lahendus digitaalseks andmeedastuseks. Seejärel tegi Go Track meile ettepaneku arendada programmeeritava loogikakontrolleri põhine lahendus raudteejaamade juhtimiseks. Koostöös Siemensi partneri ja Go Tracki spetsialistidega sai sellest alguse kiire ja ulatuslik arendusprotsess, mis kestab aktiivselt tänaseni ning jätkub ka tulevikus,“ sõnab Oras.

„Tehnoloogilise partneri valikul sai määravaks kohapealse tehase esinduse ja partneri olemasolu, mis omakorda võimaldab keerulised olukorrad kiiresti lahendada, kaasates vajadusel operatiivselt ka rahvusvahelisi eksperte. Meie meeskondi ühendab ühine visioon ja sarnased väärtushinnangud – keskendume lahenduste leidmisele ning mõistame hästi, mis on teisele poolele oluline ja kuidas saame teineteise äritegevust toetada,“ lisab Edelaraudtee spetsialist.

Esimesena digitaliseeriti Türi raudteejaam ja ülesõit, järgmised olid Tallinn-Väike ja Kiisa, ning kui siis tekkisid mured süsteemi hangumisega, saadi reaalselt aru, mida tähendab tehasekontakti kohalolek. „Kui poleks olnud Siemensi esindust Eestis, poleks me sellele murele lahendust leidnudki, sest tootja vahetas välja väga keeruka tehnoloogilise toote,“ nendib ta. „Meie insenerid külastasid Šveitsis Siemensi sarnase tegevusega klienti ning nende arenduskeskust, et näha, kuidas sellised süsteemid juba töötavad Euroopas. Meie eesmärk oli teha sama, aga suurema paindlikkusega. Võtsime vastu otsuse, et meie insenerid peavad õppima seda ise tegema. Nii hakkasime looma oma tarkvaralahendust Siemensi platvormil, et kõik vastaks Euroopa ohutusstandarditele. Huvitav on see, et Euroopa nõuete järgi kehtivad Berliini pearaudteejaamale ja Võhma raudteejaamale samad nõuded. Aga kui on olemas maailma parimad insenerid, head ideed, seadmed ja partnerid, siis tulemus ka tuleb.“

Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö tulemuseks on süsteem, kus kogu raudteevõrk töötab integreeritult ja andmepõhiselt. Fotol esireas (vasakult): Edelaraudtee süsteemiarhitekt Kauri Oras ja tegevjuht Rain Kaarjas. Tagumises reas (vasakult): Saksa Automaatika tegevjuht Ats Alupere, Siemens Estonia esindaja Ruslan Hamzin ja Aldo Kaljumäe (Saksa Automaatika).

Taristu juht näeb, et pikemas perspektiivis võib Eesti raudtee areng saada eeskujuks kogu Euroopale. „Oleme teinud rea julgeid otsuseid, mis avavad ukse uutele tehnoloogiatele. Oleme viinud veeremi ja infrastruktuuri nõukogudeaegsest pärandist tänapäeva ning rakendanud kaasaegsed sidel lahendused, mis võimaldavad tulevikus kasutada ka isesõitvaid ronge. Selle kõige lahutamatu osa on aga küberohutus ja uue põlvkonna inseneride kaasamine. Just need on meie järgmised väljakutsed ja samas ka võimalused.“